Elevant ja sipelgas olid luurel. Korraga sosistas sipelgas:

"Rooma üksi edasi, mind on märgatud!"

Elevant ja sipelgas olid suplemas. Elevant oli juba kaelani vette roninud, kui sipelgas kaldalt äkki hüüdis:

"Elevant, tule veest välja!"

"No kuule," pahandas elevant, "alles sain vette ja juba tule välja!"

"Ma ütlesin - tule välja!"

Elevant koperdaski kaldale. Sipelgas silmitses teda viivu ja teatas siis:

"Hea küll, võid vette tagasi minna."

"Mis kuradi pärast ma üldse pidin välja ronima?" läks elevant vihast roheliseks.

Sipelgas selgitas:

"Ma tahtsin ainult vaadata ega sa mu ujumispükse pole jalga pannud."

Kaks sõbrannat kohtusid. Üks hüüdis:

"Mis sa oma juustega teinud oled? Need on nagu parukas."

"See ongi parukas."

"Tõesti? Poleks iialgi arvanud."

Fidel Castrole korraldati Moskvas pidulik vastuvõtt. Jäänud Hrustsoviga kahekesi, võttis ta paruka peast, valehabeme eest ja istus jõuetuna: "Enam ei suuda!"

"On vaja, Fedja, on vaja!"

Telegramm:

"Moskva. Kreml. Leninile. Seltsimees Lenin, aidake vaest juuti Rabinovitsit."

Järgmisel päeval kutsuti Rabinovits, kuhu vaja:

"Olete te arust ära, kas te ei tea, et Lenin on ammu surnud?"

"Nojah, ikka on nii, et kui teil on vaja, siis - igavesti elav, kui aga vaesel juudil on vaja, siis on juba ammu surnud."

Lenin tõusis hauast üles ja läks õllebaari proletariaadiga tutvuma. Mehed seisid, jõid, keegi ei pööranud juhile tähelepanu.

"Mis on, seltsimehed, kas ei tunne ära või?"

"Vanka, vaata, näe! Elus kümnekas!"

"Täna läheme teatrisse "Elavat laipa" vaatama."

"Ära on tüüdanud, ikka Leninist ja Leninist!"

Pioneeridele esines esimesest leninlikust laupäevakust osavõtja:

"Meid toodi Fedjaga tsehhist ära, viidi laupäevakule. Tuli üks väike mees, punase habemega, soni peas, meie juurde ja rääkis:

"Lipake palgi järgi, seltsimehed!"

"Mine sa õige ..."

Fedjat pole ma sellest peale näinud, enesel on aga kuu aega vabaduses oldud."

Kui Stalini põrm mausoleumist ära toodi ja Kremli seina äärde maeti, ilmus tema hauale pärg lindiga:

"Surmajärgselt represseeritule surmajärgselt rehabiliteeritutelt."

Mees lamas raudteel. Mööduja küsis:

"Miks te ometi rööbastel lamate, rong võib ju teile peale sõita!"

"Seda ma just tahangi," kõlas vastus.

"Aga mis komps teil kaenla all on?"

"Võileivad! Ma ei või ju rongi oodates ometi nälga surra!"

Rikas juut tuli Aafrikast ja kiitles:

"Viimasel jahil lõikasin ma lõvil taskunoaga saba ära."

"Miks sa siis ka pead ära ei lõiganud?"

"Aga sellepärast, et keegi oli selle juba eelmisel päeval ära lõiganud."

Banketil Kongos küsiti Nõukogude saadikult:

"Öelge, kas teile meeldib Lumumba?"

Printsipiaalne kommunist vastas: "Jah, meeldib!"

"Sööge siis veel tükike!"

Kunstinäitusel Pariisis oli Picasso oma kutse koju unustanud ja teda ei lastud sisse:

"Tõestage, et olete Picasso!"

Ühe pliiatsitõmbega joonistas ta rahutuvi ja ta lasti sisse.

Ka Furtseva oli kutse maha unustanud ning tedagi ei lastud sisse.

"Ma olen ju NSV Liidu kultuuriminister!"

"Kuidas te seda tõestate? Näete, Picasso unustas ka kutse koju ja tal tuli joonistada."

"Aga kes see Picasso on?"

"Kõik on korras, proua kultuuriminister, astuge edasi.”

Baari astus väikest kasvu mees ja küsis kelnerilt:

"Ega teil väljaviskajat vaja ei ole?"

"Teie - ja väljaviskaja!" muigas kelner.

Väike mees läks baarileti juurde, haaras kõige turjakamal sellil rinnust kinni ja viskas ta aknast välja.

"Noh, kas ma sobin teile?" küsis ta kelnerilt.

"Oodake, kuni peremees tagasi komberdab..." kõlas vastuseks.

“Tahaksin sinuga rääkida, Jana.”

“Oi, ma olen hirmus väsinud. Tantsime parem.”

Teenijanna: “Proua, ukse taga on keegi kerjus, kes ütles, et on nälga suremas.”

”Andke talle tükk leiba.”

“Ta väidab, et on pärit heast perekonnast ja on ka paremaid päevi näinud.”

Proua suuremeelselt: “Sellisel juhul andke talle ka salvrätik.”

Saabus kaks uut karistusalust. Valvur küsis:

“Palju kohus andis?”

Esimene: “30 aastat.”

Teine: “25 aastat.”

Valvur esimesele: “Võta uksepoolne lavats, sina saad varem välja.”

“Kas sa kopterit näed?”

“Noh?”

“See ripub juba kümme minutit sama koha peal.”

“Mis siis?”

“Küllap sai bensiin otsa.”

“Kuidas te oma mõlemad kõrvad ära põletasite?”

“Asi oli nii. Kui triikisin, helises telefon ning telefoni asemel surusin ma vastu kõrva triikraua.”

“Aga teine kõrv?”

“Ma pidin ju helistama, et kutsuda arsti!”

“John, kas sa panid akvaariumisse uut vett?”

“Ei, kaladel oli eelmine vesi veel ära joomata.”

Kaks semu läks külla. Üks koputas jalaga uksele.

“Miks sa jalaga ust lööd?”

“Las arvavad, et meil on käe otsas kingipakid, muidu äkki ei tee ust lahti.”

“See, kes ei suuda ennast teisele arusaadavalt väljendada, on idioot. Said aru?”

“Ei.”

Noorsandile tutvustati kena neidu. Tutvustaja küsib:

“Ja kuidas ta sulle meeldib?”

“Esialgu ei oska veel öelda. Las võtab riidest lahti.”

Tüdruk võtab riidest lahti.

“Noh, kuidas on?”

“Ei sobi.”

“Miks?”

“Ta silmad ei meeldi mulle.”

Kõrbes kõnnib mees. Janu vaevab. Näeb kannu, tõstab selle üles.

Kannust tuleb välja dzinn.

“Mida sa tahad, mees?”

“Tahan koju.”

“Läki siis.”

“Aga ma tahan kiiresti koju!”

“Läki siis jooksuga...”

Turismigrupp on loomaaias peatunud elevantide puuri juures.

Giid: “Siin, selles puuris on meil india ja aafrika elevant.”

Hääl teiste seast: “Aga kuidas te vahet teete, kumb kumb on?”

“See on väga lihtne. Aafrika elevandi nimi on Bimbo, India oma aga Bumbo.”

“Enne töö ja pärast lõbu,” ütles rahvasaadik, vajutas nupule ja naeratas.

Restoranikülastaja uuris tähelepanelikult tema ette asetatud rooga. Lõpuks ta küsis:

"Ettekandja, aga kus siis snitsel on?"

"Vaadake tähelepanelikumalt! Ta peaks olema sidrunilõigu all."

"Halloo! Tere päevast! Vabandage, kas see on saun?"

"Vaat kus mühakas! Kas sa ei tunne numbreid või ei oska sa, kretiin, telefoni kruttida? See on hoopis Kõnekultuuri Instituut."

"Huvitav, kuidas te teate nii hästi kõiksugu koduloomade hindu, alates kukest ja lõpetades oinaga? Kas olete farmis töötanud?"

"Ei, ma olen lihtsalt algaja autojuht."

Tütar emale:

"Palu isa, et ta mulle taskuraha annaks."

"Küsi ise. Lähed varsti mehele - pead harjuma iseseisev olema."

Üksiku saarekese randa ujus laevahuku läbiteinud mees. Ta ajas ennast vaevaga püsti ja komberdas liivasele rannale. Seal ootas teda tema naine, kes oli päästepaadiga varem saarele jõudnud.

"Kus sa olid? Laev uppus juba eile!"

Külaline vaatas pildialbumit. Peremees andis seletusi:

"See on õnnetus reisirongiga... Maavärisemine Jaapanis... Orkaan Floridas, suur tulekahju Chicagos... Minu pulmad..."

Mees: "Kas sa tahaksid mees olla?"

Naine: “Aga sina, mu kallis?"

"Eile pihtisin ma peigmehele oma minevikku!"

"Ja mis ta ütles?"

"Ütles? Ei midagi! Ta kammis ainult oma püstitõusnud juuksed jälle siledaks."

Noormees: "Hm... vabandust... Ma... ma tahtsin teile öelda, et olen teie tütrega juba kolm aastat kurameerinud..."

"Noh, ja siis? Mida te soovite? Pensioni?"

"Isa, miks oli telelehes kirjutatud, et see film on lastele keelatud?"

"Istu rahulikult, varsti näed."

Ema hakkas tube koristama ja saatis pojad õue mängima. Mõni minut hiljem kostis sealt väiksema nutt.

"Mis seal lahti on?" küsis ema aknast vanemalt poisilt.

"Ma ei tea, mis vennaga teha. Ta kaevas maasse augu ja tahab seda nüüd tuppa tuua."

Politseijaoskonnas helises telefon. Kellegi räme hääl teatas:

"Ma räägin Pietermanni juurest. Saatke kiiresti auto välja! Lahtise rõduukse kaudu tuli korterisse kass!"

"Nalja teete või?" hüüdis korrapidaja vihaselt. "Ühe kassi pärast peaksime patrulli välja saatma. Lollus!"

"Te peate auto välja saatma, siin räägib Pietermanni papagoi."

"Huvitav automaat see Blanca politseijaoskond," imestas Bill.

"Viskad kivi aknast sisse, kargab politseinik uksest välja."

Sherifi abi: "Sheff, ta tunnistas üles!"

"Idioot, te kuulasite kahtlustatava asemel kannatanu üle!"

Kohtunik: "Nii et teie omastasite 100 000 dollarit?"

Kohtualune: "Pst, tasa, ma ütlesin naisele, et 5000!"

"Kaebealune, rääkige kohtule oma keskpanga röövimise plaanist."

"Ma ei saa, teie ausus, saalis on palju minu konkurente."

Kohtunik heitis range pilgu blondiinile, kes oli kohtusse tunnistajaks kutsutud seoses firma finantsafääriga.

"Kas te teate, mis teid ootab, kui annate valetunnistusi?"

"Jah, seff rääkis midagi viiest tuhandest dollarist ja naaritsakasukast."

Keegi varguses süüdistatu astus kohtuniku ette, kelle heatahtlikkust ülistati.

"Kas te olete varem vangis olnud?" küsis kohtunik kaastundlikult.

"Mitte iialgi!" hüüdis kohtualune ja puhkes nutma.

"Noh, noh! Ärge nüüd sellepärast nutke, mu armas," rahustas teda kohtunik. "Selle vea parandame kohe ära."

Autovarguse arutamisel kohtus küsis kaebealuse advokaat kannatadasaanult:

"Niisiis olete ikka veel veendunud selles, et süüdistatav teie auto ära ajas?"

"Teate, pärast teie etteastet hakkan ma kahtlema isegi selles, et mul auto üldse oligi."

Kohtunik: "On teil veel midagi enda kaitseks öelda?"

"Jah, härra kohtunik! Palun arvesse võtta, et mind on juba kümme korda karistatud, ilma et sellest mingit kasu oleks olnud."

Abielulahutus.

Naine: "Ta müüs maha meie gaasipliidi ja laskis kogu raha kõrist alla!"

Mees: "Aga tema märkas seda alles kahe kuu pärast!"

Raamatukauplusesse sisenes ostja ja pöördus müüja poole:

"Kas teil on müügil raamat "Mees - naise käskija?"

"Fantastika on kõrvalsaalis."

Külastaja täitis postkontoris blanketti. Olles suure vaevaga paberile mõne sõna kriipinud, pani ta roostetanud sule kõrvale ja pöördus ohates luugi taga istuva tütarlapse poole:

"See sulg on teil vist muinasajast pärit?"

"Teateid saab vasakult teisest luugist," järgnes vastus.

Külastaja ettekandjale:

"Ma olen teid kuskil näinud?"

"Õige, olete küll. Kaks tundi tagasi ma tõin teile supi..."

"Kelner, palun tooge mulle pokaal ambroosiat!"

"Kuidas palun?"

"Kas te ei tea, mis on ambroosia? See on jumalate jook!"

"Oo, jumal! Vabandage, ma ei tundnud teid ära!"

Külastaja ettekandjale:

"Teie kohvikus ilutseb plakat "Sõda kärbestele!", neid on aga ikkagi kõik kohad täis."

"Pole parata. Sõda lõppes kärbeste võiduga."

Külastaja täitis hotellikaarti ja nägi äkki letil sibavat prussakat.

"Monsieur," ütles ta portjeele, "Ma olen kohanud prussakaid küll numbritubades, kuid näen esimest korda, et prussakas tuleb alla, saamaks teada minu toa numbrit!"

Varajane hommikutund. Dzerzinski korteris heliseb telefon.

"Feliks!" karjub Lenin teisest otsast. "Kohe-kohe hakkab laupäevak, aga keegi on mu täispuhutava palgi ära varastanud!"

Õpetaja: "Lapsed, keda nimetaksite loomade kuningaks?"

"Loomaaia direktorit," vastab väike Jaak.

Bussis. "Vanaema, kas tahate istuda?"

"Aitäh, hea laps, miks mitte."

"Siis jääge minu juurde seisma, ma väljun kolme peatuse pärast."

Väike Jack tuleb viiulitundi ja avab vutlari. Seal sees on hoopis automaat.

"Vaat sulle," hüüatab Jack, "tuleb välja, et isa läks panka viiuliga."

Söökla ukse taga noomib õpetaja lapsi jutuajamise pärast: "Vaadake, et te sööklas suud kinni hoiate!"

"Ema, ema! Hiir kukkus piimanõusse!"

"Kas sa võtsid ta välja?"

"Ei, ma viskasin piimanõusse kassi."

Vanaema: "Juku, pese nägu puhtaks. Täna tuleb meile külla tädi Ada."

"Aga kui ta ei tule, kas ma pean siis nagu viimane loll puhta näoga laua ääres istuma?"

Läheb Jõuluvana tümpa-tümpa mööda teed. Vastu tuleb kandilise soengu, nahktagi ja mustade prillidega kolge. Võtab Jõuluvanal habemest kinni ja sisistab: "Kas see olid sina, kes omal ajal, kui ma mänguraudteed palusin, vaid mingi tobeda plastmassist pardi tõi?"

Politsei ei saanudki Jõuluvana tapjale jälile...

Istub kord mees kodus, vaatab telekat. Äkki kostab uksekell, mees mõtleb, et äkki on jõuluvana, teeb lahti uke taga seisab Surm. Mees siis minestab. Surm vaatab talle kurbade silmadega otsa ja ütleb:

"Ära karda, ma tulin kanaarilinnule ja'rele.."

Selle asemel et öelda: "Mul pole raha," tuleb ikka öelda, et "Rahakotis oleva raha summa on kõrgemat järku vähenev suurus saada olevate olevate kaupade ja teenuste suhtes"

Olnud kord firmas raamatupidaja, kel klaasist silm. Boss hakanud kahtlustama, et raamatupidaja kuidagipidi vahelt teeb, kuna elab väga luksuslikult... Aga firma arvestuses paistis kõik korras olevat. Kutsunud siis raamatupidaja enda juurde ja pärinud talt rikkuse allikate kohta aru.. Raamatupidaja vastanud: "Ma vean kihla".

Boss muidugi ei uskunud!

Kutsunud siis firmasse revidendi. Revident uurib ja puurib, aga rikkumisi ei leia. Siis küsib: "Kuidas nii, et kuidagi sa vahelt ei tee, aga rikkalt elad."

Raamatupidaja: "Ma vean kihla. Tahad ma vean sinuga kah kihla. 25 Kr peale, et ma hammustan oma paremat silma"

Vedasidki.

Raamatupidaja võttis klaassilma ja hammustas seda, võitis 25Kr.

Raamatupidaja: "No veame veel 25 kr peale, et ma hammustan oma vasakut silma."

Revident mõtles, et mõlemast silmast mees ikka pime pole ja vedas.

Raamatupidaja võttis suust valehambad ja ja pigistas nendega vasakut silma... ja jälle võitis.

Raamatupidaja "Veame nüüd 5Kr peale, et ma k___n sulle odekolonni pähe."

Revident mõtles, et see nüüd küll võimalik pole ja vedaski.. Mida aga ei tulnud, oli odekolonn! Ja revident võitis rõõmsalt 5Kr...

Revident tuli järgmisel päeval bossi juurde ja kandis ette: "Miskeid rikkumisi pole, raamatupidamine on korras!"

Boss: “Aga kas sa temaga kihla vedasid?

Revident: “Jah, 2 korda kaotasin ja 1 võitsin.”

Kui nüüd Revident jutustas, mis oli juhtunud, boss minestas.

Pärast toibumist oli boss kurb: "Näed, lubasin raamatupidajale, et kutsun revidendi, tema aga vedas minuga 10000 kr peale kihla, et k___b sellele revidendile pähe!"

Klient habemeajajale pärast raseerimist:

"Palun andke mulle klaas vett!"

"Oh... kas teil hakkas paha?"

"Ei, ma tahan ainult proovida, kas mu suu veel vett peab."

Advokaat kaebas oma arstist sõbrale:

"Minu sõbrad ja tuttavad on häbematult kokkuhoidlikud. Tarvitseb mul vaid seltskonda ilmuda, kui minult hakatakse küsima erialast nõu. Ilmselt tuleb ka teil samasuguseid ebameeldivusi

taluda?"

"Mitte sugugi. Kohe, kui keegi hakkab oma tervise üle kaebama, ütlen ma rahulikult: riietuge lahti, palun."

Riigitegelane pöördus oma sõbra poole:

"Tead, mulle pakuti viis tuhat naela, et läheksin erru. Mis nõu sa annad?"

"Küsi rohkem! Ei usu, et nad keelduvad."

Mister Smith jutustas oma jahiseiklustest Aafrikas.

"Küttisin Saharas. Äkki näen, lõvi! Ja veel milline: neli meetrit pikk, kaks ja pool meetrit lai..."

"Ära nii rumalalt liialda," sosistas sõber, "keegi niikuinii ei usu..."

"... ja... 30 sentimeetrit kõrge!"

Daam kerjusele:

"Te võiksite nende kahe frangi eest, mis ma teile andsin, aitähki öelda."

"Kas te ei näe minu silti "Kurttumm"? Või ootate kahe frangi eest imet?"

Teatrikassa juures.

"Kaks piletit parterisse, palun!"

"Kas "Boriss Godunovile" või "Othellole"?"

"Ei, mulle ja mu naisele!"

Pärast näidendi esimest vaatust publik saalis vilistas. Enne teise vaatuse algust hoiatas lavastaja vaatajaid:

"Kui keegi veel vilistama hakkab, siis kordame esimest vaatust!"

Kunstnik: "See on minu paremaid töid. Kujutlege, kui ma seda alustasin, polnud mul aimugi, mis välja tuleb."

Külastaja: "Ütelge, palun, kas teil peale lõpetamist õnnestus kindlaks teha, mida see endast kujutab?"

Kunstnik kolleegile:

"Käisin näitusel. Ainukesed pildid, mida seal vaadata võis, olid sinu omad..."

"Aitäh, sõber!"

"Teiste ees tungeldi kogu aeg."

GPU muudeti "liberaalseks". Kõigilt agentidelt nõuti suurimat viisakust rahva vastu.

Üks mees aevastas trammis. GPU agent trammi esisel vaatas sisse ja küsis pahaselt:

"Kes aevastas?"

Kogu vagun oli kohkunud. Sõbrad käisid aevastajale peale, et ta kõigi vagunis olijate arreteerimise vältimiseks üles tunnistaks. Mees tõusiski ja ütles värisedes:

"Mina aevastasin."

GPU mees ütles käsule vastavalt:

"Tervist, kodanik!"

Rahvusvaheliselt konkursilt saabusid kaks Nõukogude pianisti. Üks oli saanud II koha, teine 16. koha. See, kes sai teise koha, oli morn ja vihane ning pobises omaette:

"Miks mina ei saanud esimeseks..."

See, kes sai 16. koha, imestas:

"Miks sa nii väga esimene tahaksid olla?"

"Siis oleksin ma saanud mängida Chopini klaveriga."

"Aga mis selles nii erilist oleks?"

"Kuidas seda sulle seletada? Noh, see oleks umbes sama, kui sina saaksid Dzerzinski püstolist lasta."

Mees tellis endale hotellis toa. Kohale jõudes nägi ta, et tema toas istusid kuus meest, kes jõid viina ja ei tahtnud kuidagi ära minna. Mees katsus heaga, keelitas, meelitas - ei midagi. Läks ja tellis siis alt puhvetist kuus teed ja palus, et need mõne minuti pärast üles toodaks. Läks siis tuppa tagasi, võttis stepsli ja ütles sinna sisse:

"Kapten, palun kuus teed!"

Mehed vaatasid teda hämmeldunud nägudega. Varsti tõigi ettekandja nõutud teed. Meeste näod venisid pikaks ja nad läksid kähku minema.

"Hea nali," ütles ettekandja, "kapten naerab veel praegugi!"

1950. aastate alguses märatses GPU. Igal ööl peatusid majade juures autod, inimesed pandi peale ja sõit läks teadmata kuhu. Ühel ööl klopiti maja ukse taga. Perekond värises hirmust, keegi ei julgenud avama minna. Klopiti edasi, väga resoluutselt.Peremees jättis kõigiga hüvasti ja läks lahti tegema.

Varsti tuli ta tagasi ja ohkas kergendatult:

"Pole midagi hirmsat, ainult meie maja põleb."

Kongresside Palee oli rahvast täis - käis NLKP XXIV kongress. Peeti kõnesid, plaksutati.

Siis tõusis püsti Kostroma karjak Ivan:

"Ma ei küsi, kuidas on lood meie viisaastaku plaani täitmisega. Ma ei küsi seda, mitme aasta pärast saabub kommunism vöi kui kaugele me oleme Ameerikast taha jäänud. Ma küsin lihtsalt ja selgelt: miks ei ole meil piisavalt karvamütse?"

Kuna tegu olevat pisiasjaga, kutsuti mees kulisside taha. Seal antavat ammendav vastus.

Teisel päeval kongress jätkus. Püsti tõusis Kostroma meier Vassili:

"Ma ei küsi, kuidas täidetakse viisaastaku plaani. Ma ei tunne huvi, millal saabub kommunism ja hoopiski ei küsi ma, millal me Ameerikale järele jõuame. Ma küsin lihtsalt ja selgelt: kuhu jäi

karjak Ivan?"

Kadar ja Breznev said kokku. Rääkisid maast ja ilmast, siis aga küsis Kadar:

"Noh, ütle päris ausalt, kui palju teil neid on, kes sinu liini ei poolda?"

"Umbes kümme miljonit. Aga teil?"

"Umbes samapalju."

Soomlased olid metsatöödel. õhtul avastati, et kaks meest on kadunud, Otsiti, otsiti - ei midagi. Järgmisel päeval läks rahvasumm metsa kammima ja kadunud mehed leitigi üles. Nad seisid

kramplikult ja hoidsid puud kinni, et see neile kaela ei kukuks.

"Miks te, kurivaimud, appi ei hüüdnud?"

"Ei saanud, piir on lähedal."

Hunt ja karu võeti kolhoosi tööle. Pole teada, mis tööle hunt sai, aga karu pandi sepa juurde pealelööjaks ja töö laabus hästi kuni palgapäevani. Peale palgapäeva jäi sepp kadunuks. Otsiti ja

uuriti, viimaks saadi teada, et sepp ja karu olid palgapäeva õhtul koos viina võtnud. Hakati karu usutlema. Karu ütles:

"Ma ei mäleta hästi, võib-olla sõin ta viina peale sakuskaks ära."

Karule anti vali noomitus ja saadeti koos hundiga kolhoosist minema. Hunt ütles karule:

"Sa tegid rumalasti, et tarvilise inimese ära sõid; näe, mina sõin juba kolm nädalat tagasi partorgi ära ja ükski koer ei haugu järele!"

Mutid istusid oma augus. Muti poeg küsis isa käest:

"Isa, mis see kollane seal üleval on?"

"See seal on päike, tõuseb hommikul, valgustab maad ja loojub õhtul."

"Aga mis on see sinine seal üleval?"

"See on taevas, lähemalt vaadates paistab sinine, see kerge õhk kaugemal on juba tume kosmos."

"Aga mis see roheline seal üleval on?"

"See on rohi. Peale selle kasvsvad maa peal lilled, puhub tuul, õhus lendavad linnud ja laulavad."

"Aga isa, miks elame meie siin all, pimedas?"

"Sellepärast poeg, et see siin on meie kodumaa."

Koos oli NSVL TA presiidiumi koosolek. Sõna võttis president Aleksandrov:

"Lugupeetud akadeemikud. Täna on meil erakorraline koosolek. Meie kolleeg ... endine kolleeg on osutunud rahvavaenlaseks ja meil tuleb A.Sahharovilt tema akadeemikutiitel ära võtta. See on täiesti pretsedenditu juhtum. Ma kordan, see on täiesti pretsedenditu lugu, aga muud ei jää üle. Millised on teie arvamused, lugupeetud kolleegid?"

Käe tõstis Kapitsa:

"See on sünge lugu, aga kui järele mõelda, siis see nii väga pretsedenditu ei olegi. Üks taoline juhtum on juba olnud, siis, kui Hitler võttis akadeemikutiitli ära Einsteinilt."

Kõige magusamal uneajal koputati hotellitoa uksele.

"Härra Braun, teie nimele on saabunud pakk."

"Jätke see hommikuks! Ma tahan magada, kurat võtaks!"

Hotelliteenija lahkus, kuid oli poole tunni pärast uuesti ukse taga.

"Vabandage, härra Braun! On juhtunud eksitus. See pakk polnud õnneks teile."

Mees tellis kaugekõne.

"Millisalt numbrilt te helistate?" küsis kaugejaama neiu.

"Ma ei tea, helistan hotellist," vastas mees.

"Number on teil telefoni küljes!"

"Jah, muidugi! 0-9-8-7-6-5-4-3-2-1."

Neiu, miks te otsustasite saada kooliõpetajaks?"

"Ma arvan, et minu blondid juuksed sobivad hästi kokku musta klassitahvliga."

"Lugupeetud reisijad! Me palume neid, kes on kaotanud pruuni rahakoti viie tuhande frangiga, mitte tungelda, vaid asuda kahekaupa järjekorda informatsioonibüroo akna juurde."

"Lubage, miks minu hotelliarvele on lisatud tasu televiisori eest?! Teie hotellis ju televiisorit pole!"

"Just seepärast, austatud härra. Me nimelt korjame raha televiisori muretsemiseks."

Kunstnik kaebab naisele:

"Inspiratsioon on mu maha jätnud. Juba kolm tundi istun lõuendi ees ega suuda maali alustada."

"Kallis, sa võiksid selle vaheaja ära kasutada ja inspiratsiooni naasmiseni köögiseinad üle värvida."

"Kas te usute kuulutamise efektiivsusse?"

"Muidugi! Hiljuti pani meie firma ajalehte kuulutuse, et vajame öövahti. Ja mõtelge vaid, samal ööl käisid meil vargad!"

Lektor:

"Enne seda, kui piljardikuulide klaveriklahvide valmistamiseks hakati kasutama plastmase, läks igal aastal vaja üle kahe tuhande elevandi."

Hääl saalist:

"Kuidas küll õnnestus õpetada välimuselt nii kohmakaid loomi sellist peent tööd tegema?"

"Kallis, käi poes ära!"

"Aga mu kullake, väljas on selline vihm, et hea peremees ei aja koeragi välja."

"Heldeke, mine siis ilma koerata!"

"Kas te kirjutate luuletusi juba ammu?"

"Jah, esimese luuletuse kirjutasin viisteist aastat tagasi."

"Ja mis on teil praegu teoksil?"

"Hakkan kirjutama teist luuletust."

Juuksur:

"Proua, kas te teate, et teie juuksed hakkavad halliks minema?"

Klient:

"See ei üllata mind sugugi. Kas te siis tõesti ei suuda kiiremini töötada?"

Kondiiter andis õpipoisile iseseisva ülesande: teha tordile kiri "Palju õnne sünnipäevaks". Tunni aja pärast oli poiss tagasi.

"Noh, kuidas õnnestus?"

"Kõik on korras. Kõige keerulisem oli torti kirjutusmasinasse panna."

Hundile hakati moraali lugema. Ta ütles:

"Tehke kiiresti, muidu ei jõa ma lambakarjale järele!"

Arst: "Kuidas on kolmandas palatis oleva haige seisukord?"

õde: "Tal on parem. Täna hommikul avas ta esmakordselt silmad ja hakkas rääkima.

Arst: "Ja mis ta ütles?"

õde: "Ütles, et tunneb end palju halvemini."

"Kallis ärka üles. Keegi püüab meie roduuksest sisse tungida."

"Tss! Vaatame, kas tema tuleb sellega toime. Minul pole küll selle nädala jooksul, mis me siin, uues majas elame, õnnestunud rõduust avada."

Kaheksa-aastane Sirje tuli spordikoolist koju rikutud tujuga.

"Ema, tee mis tahad, kuid seda kampsunit, mis sa mulle sünnipäevaks kinkisid, ma enam selga ei pane," teatas ta resoluutselt.

"Miks siis, Sirjeke?" küsis ema.

"Kujuta vaid ette, meie iluuisutamise treeneril oli täna seljas täpselt samasuguse mustriga kampsun."

Kaks last pesid end saunas.

"Sa oled ju palju mustem kui mina," tähendas üks.

"Loomulikult. Ma olen sinust ka vanem," selgitas teine.

Ema pahandas pojaga, kes oli porilompi kukkunud:

"Kuidas sa küll seda võisid, endal uus ülikond seljas!"

"Emmeke, see juhtus nii ruttu, et ma ei jõudnud ülikonda seljast võtta."

Arst andis kindlustusseltsile surmatunnistuse ühe oma patsiendi kohta. Seltsi agent tuli peagi tagasi ning ütles:

"Vabandage, doktor, aga te unustasite dokumendile alla kirjutada."

"Ma mäletan, et kirjutasin kindlasti alla," kinnitas arst.

"See on tõsi küll," vastas agent, "aga teie nimi on kirjutatud lahtrisse, kus seisab surma põhjus."

Breznev tahtis teada, milline on riigis elatustase, ja läks ise vaatama. Astus N. linna N. tänavasse ja vaatas ringi. Lähedal oli kena majake ja Breznev astus lähemale. Poiss tuli vastu, Breznev küsis, et kelle maja see on. Poiss ütles, et see on tema maja.

"Aga kus isa on?"

"Isa lõi hommikul masinale hääled sisse ja sõitis tööle."

"Aga kus ema on?"

"Ema võttis oma masina ja sõitis turule."

Breznev vaatas, et tohhoo tonti, poisil maja, papal-mammal masinad, ja ütles:

"Mul on väga hea meel, et te nii hästi elate. Ja ma võin nüüd öelda, et mina olengi see mees tänu kellele teie ja kogu see maa nii hästi elab!"

Poiss hüüab majja:

"Vanaema, vanaema, tule ruttu! Onu Paul on meile Ameerikast külla tulnud!"

Lektor pidas kolhoosis loengut materiaalse heaolu kasvust:

"Käesoleval aastal saavad kõik kolhoosipered nii jõukaks, et võivad endale raadioaparaadid osta. Järgmisel viisaastakul ostavad kõik juba autod ja ülejärgmisel ostab iga pere endale lennuki."

"Aga kas siis kohe peab selle lennuki ostma? Mis mina vana inimene sellega peale hakkan?" küsis üks elatanud kolhoosnik.

Lektor seletas:

"Ah teie ei tea, kui kasulik lennuk on! No ütleme näiteks, et te saate kuulda, et homme hakatakse Kohtla-Järvel suhkrut müüma. Pole teil siis vaja bussi ega rongi trügida, magate ilusasti öö kodus ära, hommikul istute lennukisse, sõidate Kohtla-Järvele ja saate kohe ilma ootamiseta pool kilo suhkrut."

Hunt ja rebane püüdsid jänese kinni ja tahtsid ära moorida. Hunt saatis rebase poodi rasva ostma, jänes na kondine ja lahja. Rebane tuli tagasi ja ütles, et rasva ei olnud.

"Noh, mine too siis võid!" nõudis hunt.

Rebane tuli tagasi ja ütles, et poes ei olnud võid.

"Noh, to siis vähemalt margariini!"

Rebane tuli poest tagasi ja ütles, et ka margariini polnud.

Selle peale hõiskas jänes:

"Elagu Nõukogude võim, kõigi vaeste ja rõhutute kants!"

Albert Einstein mängis külalistele meelsasti viiulit. Kord naeris tuntud koomik Olson tema esinemise ajal valjusti. Einstein jättis musitseerimise pooleli ja küsis tõsiselt:

"Härra Olson, miks te naerate, kui ma mängin? Kas te olete mind kunagi näinud naermas siis, kui teie mängite?"

Albert Einstein sooritas New Yorgis oma tavalist jalutuskäiku ja nägi äkki nutvat poisikest.

"Mis sul viga väikemees?"

"Ma kaotasin raha ära, mis ema mulle andis, et ma läheksin juukselõikaja juurde ..."

Teadlane soris tükk aega taskutes, leidis viimaks mündi ja ulatas selle poisikesele. Jõngermann uudistas imestunult Einsteini pikki juukseid ja hüüdis kohkunult:

"Pole vaja, mister! Ma ei võta sentigi, sest teie vist kaotasite juba pool aastat tagasi oma raha ära, mis teile anti, et te oma juukseid lõikaksite."

Einstein, jäägitult oma mõtetesse süvenenud, kohtas tänaval oma tuttavat ja ütles talle viisakalt:

"Tulge täna õhtul minu poole. Mulle tuleb külla professor Stimson."

"Mina olengi Stimson!" hüüdis konetatu hämmastunult.

"Sel pole mingit tähtsust," vastas Einstein hajameelselt. "Te tulge ikkagi!"

Wilhelm Conrad Röntgenile saabus kummaline kiri. Adressant palus endale saata "...moned röntgenikiired koos näpunäidetega, kuidas neid käsitseda". Selgus, et kirja autoril on revolvrikuul

rinnakorvi "toppama jäänud", kuid Röntgeni juurde soiduks polevat tal "parajasti aega".

Teadlane vastas:

"Kahjuks ei ole mul praegusel hetkel x-kiiri käepärast. Pealegi on nende saatmine üpris keeruline ja tülikas. Sellepärast oleks koige lihtsam lahendus, kui Te saadaksite mulle oma rinnakorvi."

Üks kvantteoorija rajajaid Max Planck tuli nooruses seitsmekümneaastase professori juurde ja pihtis oma otsust hakata tegelema teoreetilise füüsikaga.

"Kulla inimene, "ütles auväärt õpetlane, "milleks soovite rikkuda oma elu, teoreetiline füüsika on põhiliselt lõpetatud... Kas maksab tegelda säärase perspektiivitu asjaga."

Ernest Rutherford demonstreeris kuulajaile raadiumi lagunemist. Kord ekraan helendas, kord tumenes.

"Nüüd te näete, et midagi pole näha. Aga miks pole näha, seda näete kohe, "sõnas teadlane ise.

Kord õhtul oli Bohr koduteel koos naise ja noore Hollandi füüsiku Kazimiriga. Viimane oli tegelnud alpinismiga ja põles soovist näidata oma meisterlikkust. Selleks paigaks valis ta maja

seina, millest nad parajasti möödumas olid. Kui ta oli teisest korrusest kõrgemale tõusnud, järgnes talle ka hoogusattunud Bohr. Järsku kõlas vile ja nende poole tormas mitu politseinikku. Majas

oli pangaosakond.

Oma puitelamu uksele lõi Bohr hobusesaba. Üks külalistest imestas:

"Kas ka teie, suur teadlane, usute tõesti, et säärane asi on edu pant?"

"Ei," vastas Bohr. "Kuid räägitakse, et see toob õnne ka neile, kes selles kahtlevad."

Newtonile ei meeldinud põrmugi, kui teda ta töös segati. Veel enam pahandas ta, kui tülitamise põhjuseks olid mingisugused ebaolulised pisiasjad. Et kass ise uksest välja pääseks, lõikas ta uksetahvlisse vastava ava. Kui kass pojad tõi, lõikas ta uksetahvlisse täiendavalt väiksemad avad - iga kassipoja jaoks eraldi.

Niels Bohril oli kombeks korraldada kord nädalas natuke tseremoniaalne, kindla rituaaliga kellaviietee. Üritus algas alati minutipealt, enne esimese teetassi tühjendamist juttu ei aetud.

Nõukogude bioloogiateadlane Timofejev-Resovski, kes tol ajal tema juures töötas, teadis seda ja istus juba viis minutit enne kella viit omal kohal Niels Bohri laua ääres. Umbes kolm minutit pärast

seda, kui teejoomine hauavaikuses alanud oli, avanes kriuksudes uks ja keegi lühikest kasvu mees, tanksaapad jalas, pea häbelikult norgus, hiilis vabale kohale. Niels Bohr takseeris hilinejat vihaselt ja pööras siis pilgu demonstratiivselt kõrvale.

"Kes see on?" küsis Timofejev-Resovski võõrustajalt.

"Kuningas," turtsatas Bohr. "Ta jääb alati hiljaks. Ma hoiatan teda viimast korda, pärast seda enam kellaviieteele ei kutsu."

1751. aastal kukkus Saksamaale suur meteoriit. Nelikümmend aastat hiljem rääkis Viini professor Stütz sellest nõndaviisi:

"Kujutage ette, isegi haritud sakslased uskusid aastakümneid, et taevast võis alla kukkuda tükk rauda ... Nii väikesed olid nende teadmised loodusteadusest. Meie ajal ei tule kõne allagi uskuda säärast valjamõeldist!"

Prantsuse kirurg Guyon oskas meisterlikult neerukive eemaldada. Operatsiooni eest võttis ta ränka tasu, mistõttu oma uuele majale laskis ta panna sellise sildi:

"See hoone on ehitatud tänu kolmele kivile."

Nikolai Pirogov astus Pariisis viibides sisse meditsiiniakadeemiasse, kus teda veel nägupidi ei tuntud ja istus kuulajate sekka. Lektor selgitas parajasti uut keerulist operatsiooni, mille esimesena maailmas oli teinud Pirogov.

Lõpetanud selgituse, küsis professor, kas mõni saalisviibijaist soovib kätt proovida. Pirogov astuski operatsioonilaua juurde ja peatselt teatas aplaus operatsiooni õnnestumisest. Prantsuse professor oli vaimustuses:

"Teen ettepaneku saata telegramm Peterburi meie kuulsale kolleegile härra Pirogovile ja teatada, et Pariisis leidub tal vääriline õpilane. Vabandust, kuidas on teie nimi?"

"Pirogov."

Keemik Louis Pasteur uuris laboris parajasti rõugepisikuid, kui tema juurde ilmus tähtsa mehe sekundant. Teadusemees olevat ülikut solvanud ja seetõttu nõuti au ennistamiseks duelli. Pasteur kuulas väljakutse rahulikult ära ja kostis siis:

"Mind kutsuti välja, seetõttu on mul õigus valida relv. Siin on kaks kolbi, ühes leiduvad rõugepisikud, teises on puhas vesi. Duellilekutsuja joob ühest, mina teisest katseklaasist. Tõmbame

loosi!"

Duell jäi ära!

Horvaadi päritoluga füüsik-elektrotehniku Nikolai Tesla nõrkuseks olid matemaatilised pähklid, kus ta sai rakendada oma loogilist mõtlemist. Restoranis ei söönud ta suppi tavaliselt enne, kui arvutas välja vedeliku mahu taldrikus, seejärel sõi isuga biifsteeki, kui oli kindlaks määranud selle läbimõõdu.

Kord tõi kelner talle puuviljasalati, kus iga tükk oli isemoodi kuju ja suurusega. Tesla silmad lõid särama. See polnud enam matemaatiline mõistatus, vaid lausa maiusroog! Möödus veerand tundi, kuid Tesla sulepea muudkui lendas mööda paberit ja salat seisis puutumata. Kelner hakkas muretsema ja astus ligi:

"Härra Tesla, kas see salat on tõesti nii paha, et ei kõlba süüa?"

"Mis te nüüd, vastupidi! See on maailma kõige huvitavam salat!" hüüdis Tesla ja jätkas arvutamist.

Inglise bakterioloog Alexander Fleming kutsuti külla suurde ameerika laborisse. Enne seda löödi seal äärmine puhtus majja, kõik hiilgas ja säras. Hämmeldunud Fleming oli sunnitud nentima:

"Kui mina oleksin ka töötanud sellises steriilses laboris, jäänuks penitsilliin küll avastamata!"

Teatavasti tegi Fleming oma avastuse juhuslikult seeläbi, et bakterite katsekultuurile langesid hallituse eosed.

Prantsuse loodusteadlane Georges Buffon otsustas tõenäosusteooriat kontrollida sel teel, et viskas kulli ja kirja 4040 korda. Selgus, et "kull" võitis 2048 korraga...

Saksa arstiteadlane Rudolf Virchow oli pidevalt hädas tolliametnikega, sest ta vedas endaga kaasas mitmesugust teadusvara. Kord nõuti temalt tolli pealuu eest, mida õpetlane kasutas näitliku vahendina. Virchow tuli kitsikusest välja leidliku käiguga:

"Kasutatud asjade eest ju tolli ei võeta!"

Rubiidiumi ja tseesiumi avastajal Robert Wilhelm Bunsenil olid käed pikaajalisest tööst nii parkunud, et seltskonnas peitis ta need laua alla. Seevastu laboris või auditooriumis tundis keemik

nende üle uhkust. Pistnud nimetissõrme Bunseni põleti leegi kõige kuumemasse ossa, hoidis ta seda seal seni, kuni võis tunda kõrbelõhna ja lausus siis rahulolevalt:

"Härrad! Selles kohas on leegi temperatuur 2000 kraadi!"

Peterburi mäeinstituudis õppis kord Shveitsi matemaatiku Leonhard Euleri sugulane. Matemaatikaeksamil ilmnes, et noormehel pole sellest õilsast teadusest suurt aimu. Professor laskis tal võtta teise pileti, ikka sama lugu. Siis ulatas professor hinnetelehe noormehele ja lausus:

"Härra Euler! Kirjutage "kaks" siia oma käega, minu käsi ei söanda seda nii kuulsa nime puhul teha!"

Inglise kirurg John Hill saatil Londoni Kuninglikule Seltsile niisuguse kirja:

"Kui töötasin laevaarstina, juhtus ühe madrusega õnnetus ja ma olin sunnitud paikama tema jalga. Korjasin need kokku ja ühendasin tõrvaga. Varsti oli jalg jälle selline, nagu enne traumat."

Sellal räägiti Kuninglikus Ühingus palju tõrva ja tökati raviomadustest ning kiri tekitas sensatsiooni. Ent paar päeva hiljem saatis dr Hill teadusmeestele täiendava kirja:

"Eelnenud ettekandes unustasin mainimast, et madrusel oli puujalg ..."

Karl Ernst von Baer läks külla oma haigele sõbrale akadeemik Christian Panderile. Kohtumine kujunes nii meeldivaks, et Panderi naine pidi südaööl meenutama:

"Aeg on lõpetada ..."

Hajameelne Baer oli seks ajaks unustanud, et viibib külas ja lohutas Pandereid:

"Küll on kahju, et te peate juba ära minema. Pole viga, ma saadan teid pool teed ..."

Kui vanakreeka filosoofi Sokratese armuline abikaasa Xanthippe jälle tigedas tujus oli, meest äärmiselt ebafilosoofiliselt tituleeris ja koguni pesukurikaga kostitas, tavatses Sokrates oma

õpilastele salamisi sosistada:

"Lähen vabatahtlikult Pärsia sõtta. Saab närve puhata."

Karl Linne küsis eksamil üliõpilaselt:

"Kuidas tekivad virmalised?"

Üliõpilane vastas kõhklemata:

"Seda ma teadsin. Tuletan kohe meelde!"

Linne naeratas:

"Tehke seda! See on väga tähtis - mina ja kogu Teaduste Akadeemia seda veel ei tea ..."

Astronaut M. Collins kurtis:

"Teatavasti toob mees päevas kuuldavale 25 000 sõna, naine aga 30 000. Häda on aga selles, et kui ma tähelinnast koju jõuan, olen oma 25 000 sõna juba ära kulutanud, ent naisel on kõik 30 000 veel alles!"

Nõukogude raketiasjanduse peakonstruktor Sergei Koroljov oli väga ekspansiivne inimene. Parajasti ehitati kosmoselaeva "Vostok" ja akadeemik polnud mitme asjaga rahul. Ta kärkis ja paukus

vanemkonstruktori kallal, lõpetades sõnadega:

"Ma lasen teid lahti! Teie meil enam ei tööta!"

"Selge, Sergei Pavlovits," noogutas konstruktor kuulekalt, teades hästi ülemuse iseloomu. Ta jätkas rahumeeli tööd. Kui Koroljov kolm tundi hiljem kontrollima tuli, kuidas kosmoselaeva

montaaz edeneb, turtsus peakonstruktor jälle:

"Avaldan teile käskkirjaga noomituse!"

"Teil pole selleks õigust!"

"Kuidas?! Hämmastus Koroljov. "Mis see siis tähendab?"

"Aga ma ei tööta ju enam siin, te lasite mu kolm tundi tagasi lahti!"

Peakonstruktor vaatas mehele tükk aega sõnatult otsa ja hakkas siis suure häälega naerma. Töö edenes märksa jõudsamalt.

Saksa füüsik Walter Friedrich Nernst demonstreeris sajandi alguses keisrile juhtmeteta telefoni, teiste sõnadega, algelist ringhäälingut. Katsesaade anti eetrisse füüsikainstituudist, vastu võeti palees. Et asi oleks huvitavam, ei piirdutud rääkimisega, vaid pandi mängima ka Caruso heliplaat.

Keiser õnnitles hiljem Nernsti kordaläinud katse eest ja kiitis:

"Lugupeetud professor, ma ei teadnudki, et teil on nii ilus lauluhääl!"

Noor reporter palus Edisonilt intervjuud ja alustas sõnadega:

"Teie olete ju see kuulus mees, kes leiutas kõneleva masina?"

"Mis te nüüd! Esimene kõnelev riistapuu ilmus käibele juba ammu, sisuliselt oli ta olemas piibliaegadel, ning valmistati..."

Edison kummardus ammuli sui kuulavale leheneegrile lähemale ja sosistas: "...Aadama küljeluust."

Henry Ford palkas teadlaste ringkonnas kõrgelt hinnatud juhtimisspetsialisti, et kindlaks teha teenistujate kasulikkus firmale. Mõne nädala pärast oli teadusmehel ettekanne valmis. Ta andis personalile kõrge hinnangu, ainus etteheide oli ühe inseneri vastu, kes lesis päevade kaupa tugitoolis, jalad laual:

"See on küll lausa päevavaras!"

Ford raputas pead:

"Too mees tuli kord välja ideega, mis hoidis firmale kokku mitu miljonit dollarit. Ja ka siis olid tal jalad laual..."

Londoni meditsiinikolledzi professor Jennings määrati kuninga audoktoriks. Täis uhkust kirjutas ta auditooriumis tahvlile:

"Teatan oma üliõpilastele, et olen määratud Tema Majesteedi kuningas George'i audoktoriks."

Kui professor õhtupoolikul auditooriumi läks, nägi ta, et läkitusele on juurde kirjutatud:

"Jumal, kaitse kuningat!"

Saksa hügieenik Max von Pettenkofer sõi lõunaks kirsse ja kastis puhtuse nimel iga marja taldriku kõrval asuvasse klaasi. Lõunasöögi lõpul tuli professorile janu ja pikemalt mõtlemata jõi ta klaasi tühjaks ...

Bernhard Shaw'lt küsiti:

"Millele võlgnete tänu oma pikaealisuse eest?"

"Oma kõrgele vanusele," kõlas vastus.

Keegi ameerika rahamagnaat kohtas pressiballil Bernhard Shaw'd, kes mõtlikult inimesi silmitses.

"Mister Shaw," sõnas rahatuus, "ma oleksin nõus maksma dollari, kui saaksin teada, mille üle te praegu mõtlete."

"Ah," vastas Shaw. "Mu mõte ei maksa dollaritki."

"Kuid ikkagi," mangus rahamees, "öelge, millest te mõtlete?"

"Teist," vastas Shaw armastusväärselt.

Keegi keskpäpane näitleja palus Shaw'd, et see annaks talle soovituskirja.

Shaw nõustus ja kirjutas:

"Näitleja N. mängib Hamletit, Shylockit, Romeod, klaverit, flööti ja piljardit. Viimast mängib ta eeskujulikult."

Noormees pääseb vastuvõtul Bernhard Shaw poole:

"Ah teie oletegi see kuulus humorist? Kas on tõsi, et teie isa oli rätsep?"

"Jah," kinnitas Shaw.

"Aga miks teist ei saanud rätsepat?"

"Raske öelda. Võib-olla oli nii ette määratud, aga võib-olla on tegu kapriisiga. Teie isa oli vist dzentelmen?"

"Muidugi," kinnita noormees.

"Aga miks ei saanud teist dzentelmeni?"

Bernhard Shaw tantsis ühel peol daamiga, kes oli võrdlemisi ennast täis. Daam ütles talle:

"On väga armastusväärne mister Shaw'st, et ta tantsib minuga, täiesti tundmatu daamiga!"

"Mispärast mitte, mileedi?" küsis Shaw. "Oleme ju ometi heategeval peol!"

Itaalia matemaatik Inandi suutis juba lapsest peale ühe pilguga kindlaks määrata talle näidatud esemete arvu.

Kord reisinud ta tõllaga Roomast Civitavecchiasse. Kui tõld sõitis mööda suurest lambakarjast, heitis teadusmees pilgu aknasse ja tähendas muuseas:

"Tuhat nelisada kuuskümmend kaks lammast."

"Ja te suutsite nad üle lugeda?" päris umbusklikult üks teekaaslane.

"Oh, see on ju nii lihtne. Ma lugesin üle nende jalad ja jagasin siis saadud arvu neljaga," märkis Inandi rahulikult.

XVIII sajandil Preisimaal valitsenud kuningas Friedrich II külastas kord Berliini linnavanglat.

Vangid heitsid üksteise järel kuninga ette, kurtsid õnnetu saatuse üle ja vandusid, et on täiesti süütud. Ainult üks vang seisis vaikselt kõrval ega palunud kuningalt armuandmist.

"Kas sina pole siis sattunud siia eksituse tõttu?" küsis kuningas mehelt.

"Ei, Teie Hiilgus, ma kannan teenitud karistust. Mind mõisteti süüdi relvastatud röövimise eest."

"Hei, valvurid! hüüdis kuningas. "Ajage see bandiit siit viivitamatult välja, sest ta rikub oma kohalviibimisega ausate inimeste seltskonda."

Kunstnik James Abbott McNeill Whistler, kelle impressionistlikku maalimislaadi Mark Twain suhtus mõnevõrra irooniliselt, näitas kord kirjanikule oma uut äsja, lõpetatud maali. Uurinud

kriitiliselt lõuendit, torkas Twain seda sõrmega ja sõnas:

"Kallis James, teie asemel ma koristaksin siit selle pilve."

"Ettevaatust!" karjatas kunstnik. "Värv pole veel kuivanud!"

"Oh, pole viga," rahustas kirjanik. "Mul on käes vanad kindad."

Saksa professor Kessler tahtis palgata uue majateenija, kes pidi olema vaimselt arenenud. Ta avaldas sellekohase kuulutuse. Peatselt ilmus esimene kandidaat.

"Teie nimi, preili?"

"Matilde."

"Nii, preili Matilde, kas te võite jutustada midagi Goethest?" küsis professor.

Matilde oli solvunud: "Härra professor, esiteks ei ole ma üldse Goethe juures teeninud. Ja teiseks, ma ei räägi eelmist pererahvast iialgi taga!"

Lenin ja Lunatsharski futuristide näitusel 1920. aastal.

Lenin: "Mitte midagi ei saa aru!"

Lunatsharski: "Mitte midagi ei saa aru!"

Need olid esimesed Nõukogude juhid, kes kunstist suurt midagi ei taibanud.

"Rabinovits, miks te ostsite 1000 komplekti Poliitbüroo liikmete fotosid?"

"Avan Iisraelis lasketiiru."

Breznev ja Nixon seisid koos oma ihukaitsjatega Niagara joa juures. Otsustati mehed proovile panna - kumbki käskis oma ihukaitsjatel jukka hüpata.

Ameeriklane keeldus: "Mul on perekond, lapsed."

Venelane tormas joa poole, viimasel sekundil saadi tal varrukast kinni. Hämmeldunud Nixon küsis:

"Kuidas te julgesite seda teha?"

"Mul on perekond, lapsed."

"Kellega piirneb NSV Liit?"

"Kellega tahab, sellega piirnebki!"

Unustati ajavahe Moskva ja Rooma vahel. Moskva raadio teatas atentaadist paavstile 2 tundi enne seda, kui see sooritati.

Nõukogude insener-sillaehitaja viibis Rumeenias kolleegil külas ning oli vaimustuses tolle shikist villast. Rumeenlane viis külalise akna juurde:

"Näete seda silda?"

"Näen."

"Selles asi ongi. Hoidsin sillaehitusel üht-teist kokku."

Aasta pärast oli rumeenlane külas NSV Liidus. Ta oli vaimustatud nõukogude inseneri supershikist villast. Too viis külalise akna juurde:

"Näete seda silda?"

"Ei, ei näe."

"Selles asi ongi."

Juut viis Iisraeli Lenini portree. Nõukogude piiril küsiti:

"Mis see on?"

"See pole "mis", vaid "kes". See on Lenin."

Iisraelis küsiti juudilt:

"Kes see on?"

"See pole "kes", vaid "mis". Kuldraam!"

Rabinovits määrati agitaatoriks. Ta käis ühe ukse juurest teise juurde:

"Vabandage, mul paluti teile edasi öelda, et nõukogude võim on parim maailmas. Veel kord, vabandage tülitamast, nägemist."

Parteikomiteese kutsuti välja tööline Sidorov:

"On see tõsi, et te sõimasite eile juua täis peaga nõukogude voimu?"

"Mina? Milleks kuradiks mul seda nõukogude võimu vaja?"

"Kas Nõukogude Liidus on vaeseid?"

"On küll. Need on inimesed, kellel pole midagi oma. Korter on riigi oma, suvila ka riigi oma, auto - ikka riigi oma."

Breznevi ema külastas Kremlis oma poega. Nägi ta apartemente, kalleid kingitusi, teenijaid, garaaze. Hakkas nutma:

"Pojake, seitsmeteistkümnes aasta tuli meelde, järsku tulevad jälle punased?"

"Tere hommikust, Leonid Iljitsh," ütles päike hommikul Breznevile.

"Tere, päiksekene!"

"Tere päevast, Leonid Iljits," ütles päike päeval Breznevile.

"Tere päevast, päiksekene!"

"Päiksekene, miks sa mulle tere õhtust ei ütle?"

"Käi sa õige ... Ma olen juba läänes!"

Gromõko Carterile:

"Lähiaastatel tahaksime teilt suurema koguse teravilja osta."

"Palun."

"Samuti sooviksime saada suurema partii kõige kaasaegsemaid arvuteid."

"Hästi, sõlmime vastava lepingu."

"Aga kuidas te vaatate mitmete tehnoloogiliste patentide müümisele?"

"Miks mitte?"

"Teate, härra president, oleks hea, kui ühendaksime kõik need tehingud ühte lepingusse."

"Väga hea! Sõlmime lepingu, mille kohaselt USA kohustub NSV Liidus kommunismi üles ehitama!"

"Öelge palun, kas on juba kommunism või läheb veel hullemaks?"

"On see tõsi, et kommunismi ajal võib toiduaineid hakata

tellima telefoni teel?"

"Tõsi, aga välja hakatakse neid jagama teleri kaudu."

Plakat suurtükiakadeemia seinal:

"Meie sihtmärk on kommunism!"

"Kas kommunismi võib üles ehitada?"

"Üles ehitada ju võib, ent vaevalt suudame seda üle elada."

"Kas Iisraelis võib kommunismi üles ehitada?"

"Milleks nii väikesele riigile nii suur õnn?"

Väljakaevamistel Suzdalis leiti senitundmatu piibli peatükk, kus on öeldud:

"Maailma lõpp võib saabuda ühes ainsas riigis eraldi."

"Tema!"

"Tema!"

"Ei ole!"

"Ma räägin sulle - tema!"

"Ei ole. Seltsimees, kuidas teie nimi on?"

"Breznev."

"Räägin ju sulle, et ei ole tema. Sina aga - Banionis, Banionis!"

Kodanik tuli Tshernenko matustele.

Temalt nõuti:

"Teie pilet!"

"Nendele etendustele on mul abonement."

Leningradis Talvepalee juures käivad filmivõtted oktoobripöördest. Bolsevikud ründavad paleed, junkrud kaitsevad. Pealtvaatajate hulgast kostab:

"Kallikesed, pidage viimseni vastu!"

Kaks vana bolshevikku omavahel:

"Mäletad, Vasja, kuidas Talvepalee ära võtsime?"

"Jah, läksime liiga ägedaks..."

1917. aastal läks Lenin sauna. Vabu kausse polnud. Proletaarlane istus, leotas ühes kausis jalgu, teises aga pesi pead.

"Seltsimees, lubage üks kauss mulle!"

"Käi õige kuradile!"

Lenin läks eemale, otsis kaussi, ent ei leidnud:

"Seltsimees, see pole kommunistlik. Teil on kaks kaussi, mul mitte ühtegi!"

"Käi õige ... Vaata, kui anna õige kausiga vastu kiilakat!"

50 aastat hiljem koosoleku juhataja:

"Nüüd esineb teile vana tööline, kes on kaks korda Leniniga rääkinud."

Dzherzhinski helistas Leninile:

"Vladimir Iljits, millal maha lasta, kas enne või pärast lõunat?"

"Tingimata enne lõunat. Lõunasöögid andke lastele - tööliste lapsed nälgivad."

Välisdelegatsioon oli kolhoositurul. Üks mees müüs lehma. Külalised tundsid huvi hinna vastu. Delegatsiooni saatev rajoonikomitee sekretär tegi külaliste selja taga vargselt märke:

"Odavamalt, odavamalt!"

Mees ütleb: "Kolm rubla."

Välismaalased olid vaimustuses. Möödamineja kuulis hinda ja hüppas juurde:

"Kolme rubla eest lehm?! Ostan ära!"

Rajoonikomitee sekretär tegi hirmsaid grimasse ja näitas vargsi rusikat. Mööduja sai olukorrast kohe aru:

"Ei, lehma ma vist ikka ostma ei hakka. Panen parem rubla juurde ja ostan kanapoja."

Armeenia Raadiole tuli küsimus Ameerikast:

"Kui palju palka saab Nõukogude insener?"

Pärast pikka vaikust vastas Armeenia Raadio:

"Aga teil lintsitakse neegreid!"

Toimus NSV Liit - Ameerika kergejõustikumats. Jooksid kaks jooksjat ning ameeriklane võitis. Nõukogude ajalehed teatasid:

"100 meetri jooksus finiseerus meie esindaja teisena, Ameerika jooksja oli eelviimane."

Teaduste Akadeemia saalis oli kaks portreed. Akadeemik Ivanovi portree, kes on leiutanud aurumasina, aurulaeva ja lennuki ning akadeemik Petrovi portree, kes on leiutanud akadeemik Ivanovi.

Keskkomitee hüüdlause maipühadeks:

"Nõukogude tervishoid ja haridus ei maksa midagi!"

"Mis juhtuks Leningradiga, kui seal oleks samasugune maavärin nagu Tashkendis?"

"Sellest jääks järele Sankt-Peterburg."

Kolhoosiesimees rääkis koosolekul, kui palju head on teinud nõukogude võim lihtrahvale:

"Vaadake Marja Petrovnat - oli lihtne talunaine, nüüd aga juhatab klubi. Või võtke Pelageja Fjodorovna - oli lihtne talunaine, nüüd juhatab raamatukogu. Vaadake Stepan Mitrofanovitsi -

oli lollpea, nüüd on parteisekretär."

Tööline tuli koju ja leidis naise juurest armukese.

"Sina tegeled siin lollustega, aga vastasmaja juures müüakse apelsine!"

8. märtsi koosoleku juhataja:

"Tüdrukud paremale, daamid vasakule!"

"Aga kui ma olen lits?"

"Palun presiidiumi."

Mees otsustas teenida. Sõitis Kaukaasiasse, viskas laua üle mägijõe ja hakkas turiste üle tassima. Rubla nina pealt. Ükskord kogunes suur jõuk ja töö kiirendamiseks võttis mees kaks turisti kaenlasse ja kolmanda pani istuma kaela peale. Keset jõge hakkas tal palav ja ebamugav.

"Kurat temaga, selle rublaga," ütles mees ja raputas kaela.

Enne repatrieerimist Armeeniasse lepib perekond läände jäänud sõpradega kokku, et saadavad neile perekonnafoto. Kui kõik on hästi, seisavad inimesed püsti, kui halvasti, siis istuvad.

Varsti saavad sõbrad foto, kus kõik lamavad.

Kaks Aafrika hõimu ühinesid ja võitsid sõjas kolmanda suguharu. Võitjad sõid ära võidetud suguharu juhi.

Üks ütleb: "Üldse pole maitsev."

"Ent ikkagi parem, kui see lurr, millega meid toideti Lumumbanimelise ülikooli sööklas."

"Haim, oled sa kuulnud, et varsti tuleb pogromm?"

"Tulgu, passi järgi olen ma venelane."

"Loll, ega siis passe ei hakata peksma, nägu lüüakse segi!"

Kaadriosakonna ülem:

"Võtaksime teid tööle küll, ent meil on vaja töötajat, kes taipaks midagi kõrgemast matemaatikast."

"Olen lõpetanud matemaatikateaduskonna."

"Väga hea, kuid on vaja tunda ka tuumafüüsikat."

"Olen lõpetanud ka füüsikateaduskonna."

"Suurepärane, kuid asi on selles, et kuna meil on Ashabadis sheflusalune ettevõte, siis on vaja osata ka turkmeeni keelt."

"Ma oskan seda."

"Kaua sa minu üle veel irvitad, juudinäru!"

Sõjakommunism. Telegrammide vahetus Saara ja tema Punaarmees oleva mehe vahel.

"Pean kartuleid panema. Aed aga on üles kaevamata."

"Ära kaeva, sinna on maetud kuulipilduja."

"Käisid tshekistid, kaevasid terve aia üles."

"Pane kartulid maha."

"Kas kommunismi ajal juute ka veel on?"

"Ei, nemad oskavad end välja keerutada."

Rabinovits helistas KGB-sse ja küsis, kas tema papagoi ei ole nende juurde lennanud. Telefoni teisest otsast kostis sõimu.

"Vabandage, ma tahtsin teid vaid selleks puhuks hoiatada, kui te ta kinni püüate, et mina ei jaga tema poliitilisi veendumusi."

Külmal talvepäeval seisis poe ukse ees järjekord. Poe direktor tuli uksele:

"Kõigile piima ei jätku, juudid mingu ära!"

Varsti oli ta jälle uksel:

"Kõigile ikkagi ei jätku. Las parteitud lahkuvad."

Hiljem tuli ta allesjäänud kommunistide juurde:

"Seltsimehed! Ainult teile kui kõige teadlikematele kodanikele võin ma öelda, et piima ei ole."

Kommunistid hakkasid nurisema. Üks ütles:

"Kuradi juudinärud, juba üle tunni aja soojendavad endid kodus."

Konferansjee teadustas:

"Esineb Rahvaste Sõpruse nimeline kvartett koosseisus: Filipenko - Ukraina, Airapetjan - Armeenia, Mutrepov - Usbekistan, Rabinovits - viiul."

Naine mehele:

"Haim, selgub, et sul on vend Iisraelis. Miks sa varem ei rääkinud, et sul piiri taga sugulasi on?"

"Kas tema on siis piiri taga? Mina olen piiri taga!"

"Kuidas räägib tark juut rumala juudiga?"

"Kõrgilt ja New Yorgist."

Breznevi saabumise puhul ühele vennasmaale korraldati saluut. Peale teist kogupauku küsis üks eideke politseinikult, miks lastakse.

"Breznev tuli," vastas see.

"Kas siis esimese pauguga ei saadud pihta või?"

"Mis asi on pool liitrit aafrika moodi?"

"Kaks joovad, kolmandat hammustatakse peale."

Võeti kinni valge ohvitser ja hakati temalt sõjasaladusi välja pinnima. Mees joodeti täis, ent ta ei hakanud rääkima. Siis tegi Petka Tsapajevile ettepaneku võtta kasutusele uus piinamismeetod: mehele hommikul peaparandust mitte anda.

"Oled sa, Petka, alles koletis!"

"Apollo" ja "Sojuz" põkkusid ja lendasid koos NSV Liidu kohal. Nad nägid miljoneid taeva poole pööratud teleskoope. Ameeriklased imestavad:

"Milline tung teaduse poole!"

"Ei, juuakse peediveini."

Tsapajev ja Petka saadeti Aafrikasse, vähearenenud riigile kultuuriabi andma. Varsti tuli keskkomitee komisjon nende tööd kontrollima.

Nägid - Tsapajev kihutas Limpompo jõe kallast mööda ja pukseeris veesuuskadel neegrit. Komisjon jäi rahule. Liiguti edasi, nähti Petkat, kes oli adra ette kaks neegrit rakendanud ja kündis maad. Komisjon väljendas pahameelt:

"Ja seda te nimetate kultuuriabiks? Võtke eeskuju seltsimees Tsapajevilt, kes neegrit sõidutab!"

"Ei, Vassili Ivanõts püüab hoopis elussöödaga krokodille."

"Vassili Ivanõts, ameeriklased maandusid Kuul!"

"Väga hea, Petka. Vaata, kuhu me oleme nad juba ajanud!"

"Kes teil seal istub ja anekdoote välja mõtleb?"

"Kes mõtleb, see istubki."

Kohtunik väljus istungite saalist ja lagistas naerda.

"Milles asi?" pärisid kolleegid.

"Kuulsin kohutavalt naljakat anekdooti!"

"Noh, räägi siis!"

"Ei või. Andsin just ise selle eest 15 aastat."

Kaks meest möödusid KGB majast Liteinõi prospektil. Üks luges tahvlilt: "Kõrvalistele isikutele sissepääs keelatud". Teine küsis:

"Aga kui oleks lubatud, kas sa siis ise läheks?"

Kõnelus vanglas.

"Mille eest istud?"

"Sõimasin Radekit."

"Ja mille eest sina?"

"Kiitsin Radekit."

"Aga mille eest sina istud?"

"Mina olengi Radek."

Koreas sõjas võitlesid ennastsalgavalt vabatahtlikud Hiina lendurid Van-ju-shin ja Li-si-tsõn.

Korea sõjas tulistati alla USA superpiloot, võeti ta vangi ja toodi ülekuulamisele. Ameeriklane palus näidata seda lendurit, kes ta alla tulistas. Toodi korealane.

"Ei," ütles jänki, "te näidake mulle seda lendurit, kes eetrisse kisendas: "Vanja, kata mu saba. Kohe ma talle lajatan!""

"Mis me tast varjame? See on ju vananenud!"

"Ikkagi pole vaja, et nad sellest teaksid!"

"See on neil ju ammu olemas!"

"Aga neil pole vaja teada, et me oleme selle neilt maha viksinud!"

LKA ja KGB töötajad said kokku. Ameerika luuraja ütles:

"Viimasel ajal olete meid kenasti alt tõmmanud. Kuubas, Nikaraaguas ... Aga mis teil seal Liibanonis juhtus?"

"Liibanonis? Miskipärast ei mäleta. Aga millal see oli?"

"Septembris."

"Septembris? Ah jaa! Siis olime me kartuleid võtmas."

Ühest Sverdlovski võõrastemajast püüdis üüriline Tsheljabinskisse helistada ja karjus torusse:

"Halloo! Halloo!"

"Kõrvalnumbris elav jaapanlane küsis tõlgilt:

"Miks ta sedasi karjub?"

"Püüab Tsheljabinskiga rääkida."

"On see kaugel?"

"Umbes 500 kilomeetrit."

"Aga kas ta ei võiks sinna telefoniga helistada?"

Jaapanlane oli Nõukogude Liidus. Talle näidati köike. Jaapanlane kiitis kõike.

"Kuidas teile meeldib meie autotehas?"

"Väga hea!"

"Aga meie masinaehitustehas?"

"Väga hea!"

"Aga meie transport?"

"Väga hea!"

"Aga milline on üldmulje?"

"Jube!"

Jaapanlane NSV Liidus.

"Kuidas teile meeldib meie raadiotehas?"

"Suurepärane!"

"Aga meie arvutid?"

"Suurepärased!"

"Ja millal me teile järele võiksime jõuda?"

"Ei iialgi!"

Jaapanlane töötas nõukogude asutuses. Istus ja tegi vaikselt tööd. Kellegiga ei suhelnud. Kui lepingu tähtaeg täis sai, läks ta suitsutundi pidavate kaastööliste juurde ja hakkas pisarsilmil vabandama:

"Te muidugi arvate, et ma ei tea, mis asi on erialane solidaarsus. Aga saage aru, et mul on leping. Ma lihtsalt ei saanud teie streigist töökohtadel osa võtta!..."

Keegi parkis oma auto Punasele Väljakule. Miilits astus ligi ja käratas talle:

"Mis te siin teete! Siin on ju valitsus!"

"Ah, sellest pole midagi, mul on salalukk korras!"

"Mu mees töötab kolmes kohas: hommikuti miilitsas, pärast lõunat restoranis ja hilisõhtul veel mõned tunnid kinos piletikontrollina."

"Ja millal ta siis puhkab?"

"Mis tähendab millal? Ma ju ütlesin, et enne lõunat töötab ta miilitsas!"