Olin ðokeeritud sellest veehulgast, mida siin nägin. Tulin siia kaks nädalat varem kui teised ning siis oli veetase normaalne, kuid see, mida me kaks nädalat tagasi nägime, ehmatas meid väga. Meie programm küll sellevõrra ei muutunud, pidime lihtsalt endale planeeritud treeningalade asemel mõne teise koha vaatama.

Olime siin meie kaitseministeeriumi Ida-Euroopa asjade osakonna finantseerimisel, selle osakonna ülesandeks on muuhulgas aidata siinsetel arenevatel riikidel oma armeed üles ehitada. Õpetasime Kaitseliidule, kuidas teostada kaitseoperatsioone rühma tasandil. Kursused kestsid kaks nädalat, esimesel nädalal tegelesime teooriaga, teisel nädalal olime neli päeva metsas ja soos. Väga märg oli, teie sääsed on ka eriti tigedad. Teine eesmärk peale treeningu oli tihedate sidemete sisseseadmine Kaitseliiduga.

Briti Territoriaalarmee sarnaneb paljuski teie Kaitseliidule. Meil teenivad kaadrisõjaväelased ja vabatahtlikud ehk, nagu meil öeldakse, täis- ja poolajaga inimesed. Minuga kaasas olnud kaks vanemveeblit, kaks seersanti ning kaks kapralit on kõik põhikohaga tsiviilametis. Meie hulgas on näiteks kooliõpetaja, üliõpilane, aknapesija, prügivedaja - muide, tema amet on kõige kõrgepalgalisem. Ise tegelen sotsiaalmaksu probleemidega.

Meie rügemendi aukolonel on Walesi prints Charles, meil on oma sümboolika ning eraldusmärgid, samuti oma maskott. Maskoti sai rügement sada aastat tagasi, kui Afganistanis kanti raskeid kaotusi ning oli vaja tõsta meeste moraali. Leiti üks kohalik kits, kellele pandi siis sinel selga ning loom saigi populaarseks. Rügemendil on siiamaani elus angoora kits ja kui see juhtub ära surema, tuuakse kuninganna eraloomaaiast uus.

Armeehuumor on igal pool sama, kogu maailma sõdurid naeravad sarnaste asjade üle. Peamine erinevus, et Briti Territoriaalarmee on täielikult integreeritud regulaararmeesse, varustus, väljaõpe ning ohvitseridki on ühesugused. Meie kogemus näitab, et selline süsteem on parem ning loodetavasti liigub ka Kaitseliit selles suunas. Ühistest joontest tuleks välja tuua entusiasm, nii Kaitseliidu kui ka Territoriaalarmee mehed teevad asju, mida tavaline tsiviilisik ei teeks. Avalikkus ei armasta sõjaväge ega sellega seonduvat niikaua, kuni teda vaja läheb, samas pole kunagi teada, millal niisugune olukord võib tekkida. Kui sõjavägi on mingi probleemi lahendanud, näiteks Pärsia lahel, siis kasvab meie populaarsus kohe märgatavalt, kuid paraku unustatakse see ka ruttu.

See, et nad niisuguses keerulises olukorras ja väga segase finantseerimisega nii efektiivsed on, samuti asjaolu, et nad ei saa selle eest mingisugust raha. Meil näiteks ei ole tasuta sõdimise traditsiooni, sõdurid saavad väga suurt palka. Territoriaalarmee sõduri tasu on sama suur kui elukutselisel sõduril, sellele lisandub igal aastal teatud eksamite sooritamise järel teie vääringus 20 000 krooni maksuvaba lisaraha, seersantidel 35 000 krooni. Välismissioonil makstakse 1800 krooni päevaraha.

Kaitseliitlane on palju karmim sõdur kui briti oma ning on võimeline ilma varustuseta tegema asju, mida meie mehed ei suuda. Magasime siin neli ööd väljas, väga külm ei olnud, kuid hämmastama pani see, et mõned teie mehed ei kasutanud magamiskotte.

Kui meie kaevikuid kaevama hakkame, sõidab kohale auto koos suure konteineriga, seal on valmispakett - metalltarindid, sisseseade ja muu seesugune, millest 24 tunni jooksul ehitatakse korralikud kaevikud. Kaitseliidu kombel kaevikute toestamiseks puid maha võtta me ei saa ega tohigi, seetõttu oli siinne kaevikute ehitamise viis üsna üllatav, Muide, Ühendatud Kuningriigis ei tohigi eraisik mootorsaagi kasutada.

Vastupidi, Briti armeel on praegu rohkem tegemist kui kunagi varem. Reini armeed tuuakse küll praegu ära, kuid 20 000 meest on ikka veel seal. Meie üksused on Pärsia lahel ja Bosnias. Põhja-Iirimaal on meie väed 1968. aastast, valvame ning takistame neil üksteist tapmast. Arvan, et sealseid probleeme ei saa lahendada armee jõududega, protestandid ja katoliiklased peavad ise kokkuleppele jõudma. Põhja-Iirimaal ongi teenistus kõige pingelisem, vaenlasel pole vorme ega eraldusmärke, ta võib olla igal pool. Samas saab armee seal väga hea väljaõppe ning suured kogemused, niisugune armee on väga distsiplineeritud.

Ka meil on vilets suvi, kui ära tulime, sadas parajasti vihma. Samas ei ole meie suve soojemad päevad kaugeltki nii kuumad kui siin, talved on meil aga lumeta, 1-2 külmakraadi peetakse meil juba väga külmaks. Pindalalt on Wales sama suur kui Eesti, kuid maa on siiski erinev. Samas võiks õelad, et ka meie oleme uhked oma rahvuse, kultuuri ja traditsioonide üle.

Väga sarnased meie inimestele. Väga konservatiivsed, viisakad, oma eesmärkide saavutamise nimel võivad minna väga kaugele. Isegi need, kes inglise keelt ei oska, püüdsid kõvasti, et meiega suhelda. Meie jaoks oli probleem, et eestlased ei räägi, kuid saavad aru. Paljud hakkasid küsimusi esitama siis, kui me juba arvasime, et nad inglise keelt ei oskagi. Ja veel - eesti tüdrukud on kõige ilusamad Euroopas!

Teil on siin kõik väga odav, näiteks väljas söömas käies kulub väga vähe raha, ainult umbes 800 krooni inimese kohta. Käisime Tartus restoranis, nelja mehe kohta tuli arve 1700 krooni. Meil oleks selle raha eest ainult üks inimene süüa saanud. Saku Originaal on parim õlu, mida joonud oleme, kui seda Suurbritannias eksporditaks, läheks see seal väga hästi. Eile õhtul oli rõõm proovida Vana Tallinnat koos mõningate teiste markidega, praegu oleme veel elus.

Toit on siin meie omast täiesti erinev, kaks seersanti ei suutnudki sellega harjuda, ülejäänud leidsid, et mõned asjad on paremad kui kodus. Suhkrut ei panda nii palju kui meil. Küüslauku me ei armasta, samuti madusid. Ja kuskil pole me näinud nii jubedalt palju sääski, meie sääsetõrjevahend näis neid lausa ligi tõmbavat ning mõned mehed nägid välja, nagu oleksid nad mesilaste kätte jäänud.

Me muidugi väga tahaksime, kuid see sõltub rohkem meie ülemustest ning sellest, kas leitakse vastavad summad. Samuti pole me oma väeosas ainsad, kes siia tulla sooviksid, peale meie oli veel 40 vabatahtlikku. Saabudes mõtlesime, et oleme mingisse pärapõrgusse sattunud - vesi, maod, sääsed… Kuid inimesed on siin suurepärased. Praegu oleme kõik seda meelt, et kui Eesti kuuluks NATO-sse ning siin tekiks sõjaline konflikt, oleksime kohe tagasi. Teil on väga ilus maa ja puhas loodus. Paljud meie jõgedest on saastunud, kuid siin on nad puhtad. Loodetavasti suudate neid sellistena ka hoida.